Narva Kultuurimaja «Rugodiv» töökorralduseeskirjad.

1. Üldsätted

1.1. Töökorralduseeskirjad – see on dokument, mis määrab Narva Kultuurimaja «Rugodiv» tööandja ja töötaja käitumise eeskirjad tööalastes suhetes ja nende kohustused, vajalikud koostööks.

Need eeskirjad on kooskõlas Seadusega ja Eesti Vabariigi määrustega ja organisatsiooni Põhikirjaga.

1.2. Töökorralduseeskirjad on kohustuslikud täitmiseks kõikide isikute jaoks, kes töötavad Kultuurimajas vastavalt Töölepingu alusel.

1.3. Käesolevad eeskirjad võivad olla täiendatud ja muudetud.

Eeskirjade kõik muudatused ja täiendused esitatakse Töötajatele kirjalikult ühe kuu jooksul peale muudatuste ja täienduste sissekandmist.

Töökorralduseeskirjad tuuakse teatavale töötaja tööle vastuvõttu ajal. Töötaja samuti võib tutvuda nende eeskirjadega igal ajal.

1.4. Töökorralduseeskirju kinnitab Kultuurimaja direktor.

1.5. Töötaja tööle asumise ajal Tööandja viib läbi sissejuhatava juhendamise.

1.6. Enne Töötaja tööleasumist tema töökohas viiakse läbi esmane tööohutuse ja töötervishoiu juhendamine.

1.7. Töökohas viiakse läbi juhendamine ja tutvustatakse Töötajat tuleohutuse, töökaitse ja tööohutuse eeskirjadega, mis on seotud nende töökohaga. Juhendamist viib läbi hoonete insener.

Tutvumine nimetatud dokumentidega Töötaja kinnitab oma allkirjaga vastavas päevikus.

1.8. Konfidensiaalse info loetelu, mida Töötajal pole õigust avalikustama kolmandatele isikutele, määrab Tööandja, mis on fikseeritud eraldi lepingus ja on lisa töölepingule. Konfidensiaalne leping on koostatud kahes eksemplaris, üks milledest jääb Tööandja juurde, aga teise saab Töötaja kätte.

1.9. Ametiruumide või teiste ruumide võtmeid Töötaja saab kätte allkirja vastu korrapidaja käest valvelauas.

Töötaja, saades ruumi võtmeid, kannab vastutust nende säilivuse eest.

1.10. Narva Kultuurimaja «Rugodiv» tööd juhib direktor. Direktori puudumise ajal (komandeeringud, haigused, puhkused jne.) tema kohustusi täidab direktori poolt määratud vastutav isik.

2. Töölepingu sõlmimine.

2.1. Töölepingu sõlmimisel, peatamisel, muutmisel ja lõpetamisel lähtutakse Eesti Vabariigi Töölepingu Seadusest ja kasutavatest võlaõigusliku seaduse sätest.

2.2. Töölepingu sõlmimiseks tuleb esitada Tööandjale kirjalik avaldus ja nõutavad dokumendid:

• isikut tõendav dokument;
• tunnistus (diplom) vajaliku kvalifikatsiooni või hariduse kohta;
• muud dokumendid EV seadusega ettenähtud juhtudel.

2.3. Tööleping võib olla sõlmitud:

• määramata ajaks;
• määratud ajaks, kuid mitte rohkem kui 5.aastaks.

2.4. Töölepingu kirjalikus dokumendis peab sisalduma vähemalt alljärgnevad andmed:

• nimi (ametinimetus), isikukood või registrinumber, elukoht või Tööandja ja Töötaja asukoht;
• Töölepingu sõlmimise kuupäev ja Töötaja tööle asumise kuupäev;
• töökohustuste täitmise loetelu, ametinimetus;
• väljamakstav töötasu, töötasu arvutamine, väljamakstav töötasu ja aeg, samuti ka Tööandja poolt makstud ja kinni peetud maksud ja tasud;
• tööaeg;
• töökoht;
• puhkuse kestus;

kui Tööandja ja Töötaja kokkulepivad lühema aja jooksul vastavalt kehtestatud  Töölepingu § 86 lg.1 osas tervisliku seisundi vastavuse, teadmiste, oskuste hindamiseks, Töötaja võimete ja isikuomaduste tasele, nõutavad tööde täitmisel (katseaeg), siis Tööandja peab teatama Töötajale katseaja kestust;

kui Tööandja ja Töötaja kokkulepivad, et Tööleping on kiireloomuline, siis Tööandja peab teatama Töötajale töölepingu kestusest ja tähtajalise töölepingu sõlmimise põhjusest;

kui Tööandja ja Töötaja kokkulepivad konkurentsi piirangute kohaldamist või Tööandja määrab kindlaks salajasuses informatsiooni, siis Tööandja peab teatama Töötajale kokkulepe sisu konkurentsi piirangute kohta, mis oli kindlaksmääratud, kui salajane.

2.5. Katseaja jooksul Töötaja omab kõiki õigusi ja kohustusi, mis tulenevad Seadustest, administratiiv aktidest ja Töölepingust.

Katseaja tulemusi määrab Tööandja.

Katseaja jooksul Töötajal on õigus lõpetada Tööleping, teatades sellest Tööandjale mitte vähem, kui 15 kalendripäeva jooksul.

2.6. Tööleping sõlmitakse kahes eksemplaris, millest üks jääb Töötajale, teine Tööandjale.

Ainult töö tegemiseks, mille kestuse ei ületa kaht nädalat, võib töölepingu sõlmida suuliselt. 

3. Tööaja korraldamine.

3.1. Töötaja on kohustatud täitma oma kohustusi, mis tulenevad töö iseloomust või töö üldisest käigust, alluma juhtkonnale ja Tööandja kontrollile, kui pole kokkulepitud teisiti.

Tööaja korraldamine hõlmab kõigepealt tööaja algus, lõpetamist ja vaheajad tööpäeva jooksul. Tööandja võib ühepoolselt muuta tööaja korraldamist, kui muudatused tulenevad ettevõte vajadusest ja arvestades mõlema poole huvidest, kui nad on mõistlikud.

3.2. Töötaja tööaja üldnorm on 40 tundi nädalas (8 tundi päevas), mis on jaotatud alljärgnevalt:

• tööpäeva algus – 09.00
• lõuna –     13.00-14.00
• tööpäeva lõpp –  18.00

3.3. Summeeritud tööaja puhul töötaja jaoks (kestus, algus, lõpp, lõuna) määratakse eraldi graafiku alusel kogu arveldusperioodiks või kogu kalendrikuuks, mis on kinnitatud juhataja (direktori) poolt. Seejuures töötundide arv päevas ei tohi ületada 12 tundi.

Tööaeg (plaan) koostatakse Tööandja poolt kogu arveldusperioodiks ja tutvustatakse temaga töötajat mitte hiljem, kui 5 päeva enne uue arveldusperioodi või kalendikuu algust.

3.4.  Alaealiste töötajatega kehtestatakse seadusega ettenähtud lühendatud tööaeg.

3.5. Tööandjaga kokkulepel Töötaja võib töötada osalise tööajaga (mittetäielik tööpäev või mittetäielik töönädal).

3.6. Tööandja peab kõikide KM töötajate tööaja arvestust.

3.7. Puhkepäevad on laupäev ja pühapäev.Summeeritud tööaja puhul töötaja jaoks puhkepäevad määratakse kuus tööaja plaaniga, seejuures iganädalane puhkeaeg peab kestma pidevalt, vähemalt 36 tundi.

3.8. Puhkepäevade hulka kuuluvad ka seadusega ettenähtud riigipühad. Tööpäev otseselt eelnev rahvus ja riigipühadele (Jõululaupäev, EV Iseseisvuspäev, Võidupüha, Suur reede) tööaeg on lühendatud 3 tunni võrra.

3.9. Tööandja ja Töötaja võivad kokkuleppida, et töötaja kohustub täitma tööd üle kokkulepitud tööaega.

Summeeritud tööajal ületunnitööks on ületav tööaeg aruandeperioodi lõpus.

Tööanda võib hea usalduse  põhimõtte kohaselt nõuda ületunnitöö täitmist seotud ettevõtlusega või Tööandja tegevusega ettenägematad asjaolud, kõigepealt kahju tekkimise kõrvalehoidmist.

Tööandja hüvitab ületunnitööd vaba ajaga võrdselt ületunnitöö mahu ajaga, kui pole eelnevalt kokkulepitud ületunnitöö hüvitamine rahaga.

Ületunnitöö hüvitamisel rahaga Tööandja maksab Töötajale 1,5 – kordset töötasu.

3.10. Kui tööaeg langeb öisele ajale (alates 22.00 kuni 06.00), siis maksab Tööandja töö eest 1,25 – kordset töötasu, vastavalt poolte kokkuleppele.

Riigipühal tehtud töö eest makstakse vähemalt kahekordselt, olenemata sellest, kas töötati graafikukohaselt või graafikuväliselt.

Töötaja soovil võib tööandja hüvitada riigipühal graafikuvälist töötamist vaba aja andmisega tööl oldud aja ulatuses. Sel juhul tasustatakse riigipühal tehtud tööd nagu tööd tavalisel tööpäeval.

3.11. Kultuurimaja «Rugodiv» töö eripäraks on see, et kõik puhkepäevad ja pidupäevad on tema töötajate jaoks tööpäevad, kui nad on rakendatud ürituste plaanidesse.

3.12. Tööle asumise ja töölt lahkumise korda määrab Tööandja.

3.13. Lõuna jaoks on eraldatud lõunavaheaeg. Sõltuvalt töö iseloomust töötaja võib kasutada lõuna ajaks ka teist aega, peale kinnitamist Tööandjaga.

Töötajate jaoks on ettenähtud kaks vaheaega kestusega 15 minutit, kui vaheajad  ei sega tööd ja ei häiri kliente.

3.14. Kultuurimaja «Rugodiv» tööaeg, alates kella 06.00 kuni 23.00-ni.

Juhul, kui üritused lõppevad peale kella 23.00 ja Kultuurimaja töötajad on kaasatud töösse, siis KM töötajad peavad lahkuma Kultuurimajast mitte hiljem, kui tund aega peale ürituse lõppemist.

3.15. Tööandja võib ühepoolselt muuta tööaja korraldamist, kui muudatused kulgevad tööandja ettevõtte vajadustest ja poolte huvide arvesse võtmisel on nad mõistlikud. 

4. Palk.

4.1. Palka makstakse üks kord kuus.

4.2. Palga väljamaksmise kuupäevaks on iga kuu 10-s kuupäev, järgneva kuu töötasu arvestamine.

4.3. Palk kantakse töötaja poolt osutatud pangaarvele.

Kui palgapäev langeb puhkepäevale või riigipühale, on tööandja kohustatud töötajale maksma palga puhkepäevale eelnevalt tööpäeval või selle kolme päeva jooksul üle kandma töötaja pangaarvele.

4.4. Palga suurus kooskõlastatud Tööandjaga ja Töölepinguga ei kuulu avaldamisele kolmandatele isikutele. 

5. Puhkuse kasutamise kord.

5.1. Vastavalt Töölepingule Kultuurimaja töötajatae iga aastane puhkus on 28 kalendripäeva. Põhipuhkust antakse töötatud aja eest.

5.2. Puhkusegraafik koostatakse iga kalendriaastale ja esitatakse töötajatele kalendriaasta esimese kvartali jooksul.

Puhkusegraafikus on näidatud põhipuhkus ja kasutamata puhkus. Kui puhkusegraafikus on näidatud muud seadusega ettenähtud puhkused, siis antakse need vastavalt graafikule.

5.3. Iga väljatöötatud kalendriaasta eest töötajal on õigus saada põhipuhkus täies ulatuses.

Kui kalendriaastal on perioodid, ei kajastata perioodid (lapsehoolduspuhkus, palgata puhkus poolte kokkuleppel),siis  põhipuhkus  antakse proportsionaalselt ajaga, mis on aluseks õigusele puhkuse esitamist.

5.4. Puhkusegraafikut võib muuta ainult poolte kokkuleppel.

5.5. Põhipuhkuse nõudmine aegub ühe aasta jooksul alates selle lõppust, kalendriaasta, mille eest arvestatakse puhkus.

5.6. Mõjuvad põhjused puhkuse katkestamisest, üleviimisest või ennetähtaegse lõpetamisest (ajutine töövõimetus, rasedus-ja sünnituspuhkus) töötaja peab sellest teatama viivitamatult ja taotlema puhkuse katkestamisest, üleviimisest või ennetähtaegse lõpetamisest ; juhul, kui töötaja ei esita nimetatud taotluse, siis kaotab ta õiguse puhkuse katkestamisest, üleviimisest või ennetähtaegse lõpetamisest.

5.7. Poolte kokkuleppel võib puhkust anda osade kaupa, kusjuures ühe katkestamatu osa kestus peab olema vähemalt 14 kalendripäeva.

Teise osa kestus ei või olla lühem, kui 7 päeva.

5.8. Emal või isal on õigus saada tema soovil igal tööaastal täiendavat lapsepuhkust

• kolm kalendripäeva, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last,
• kuus kalendripäeva, kui tal on kolm või enam alla 14-aastast last või vähemalt üks alla kolmeaastane laps. Lapse 3-aastaseks ja 14-aastaseks saamise aastal antakse täiendav lapsepuhkus, olenemata sellest, kas lapse sünnipäev on enne või pärast puhkust.

5.9. Töötajale võib tema avalduse alusel anda palgata puhkust poolte kokkuleppega määratud ajaks, kuid eelnevalt peab olema kasutatud palgaline puhkus.

5.10. Teised puhkused antakse vastavalt seadusega ettenähtud juhtudel. 

6. Töökorralduste andmise kord.

6.1. Töökorraldusi jagab, vahetab ja peatab vahetu juhataja.

6.2. Vahetu juhataja võib anda nii suuliseid , nii ka kirjalikke töökorraldusi sõltuvalt tööiseloomust ja vastavalt vajadusele.

Töökorraldusi dokumentide täitmiseks antakse kirjalikult resolutsiooni kujul dokumendil või lisatud juurde sellele dokumendile.

6.3. Korraldusi võib anda, muuta või peatada vahetu juhataja kõrgemalseisev juht. Korralduste peatamine või tühistaminet toimub suuliselt või kirjalikult sõltuvalt korralduse vormist.

6.4. Tööandja võib erandkorras anda töölisele korralduse ajutiselt puuduva töölise töökohustuste täitmisest. 

7. Tööalase komandeeringu lähetamise kord.

Tööalase komandeeringu lähetamine toimub vastavalt seadusele, kinnitatud Eesti Vabariigi valitsusega. Korralduse lähetamiseks annab Tööandja. 

8. Tööandja kohustused.

8.1. Täitma oma kohustusi lojaalselt töötajate suhtes.

8.2. Kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgelt ja õigeaegselt vajalikke korraldusi.

8.3. Kindlustama töötajaid normaalsete töötingimustega ja vajalikku töö informatsiooniga.

8.4. Andma ettenähtud puhkust suvekuudel ja õigeaegselt maksma puhkusetasu.

8.5. Tutvustama töölevõtmisel, samuti töötamise ajal töötajale töösisekorra, töökaitse ja tuleohutuse nõudeid, ohutuid töötingimusi.

8.6. Vahendite olemasolul saatma töötajaid tööalastele koolitustele ja tööks vajalike kutseoskuste kursustele KM «Rugodiv» kulul, läbi viia tööajal. 

9. Töötaja õigused ja kohustused. 

9.1. Töötaja täidab oma töökohustusi, suhtub tööandjasse lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste järgi, samuti vajaliku püüdlusega. 

9.2. Töötaja täidab kõigepealt, alljärgnevaid kohustusi:

• tegema kokkulepitud tööd ning täitma ilma erakorralduseta ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust või töö üldisest käigust;
• täitma töönorme ja kinni pidama ettenähtud tööajast;- õigeaegselt ja täpselt täitma tööandja seaduslikke korraldusi;
• võtta osa koolitustest, mis on suunatud tema tööalaste teadmiste ja oskuste täiustamiskes;
• hoiduma tööandja juures tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustuste täitmist või  kahjustavad teiste töötajate või kolmandate isikute vara;
• tööalste kohustuste täitmiseks tegema koostööd teiste töötajatega;
• viivitamatult teatama tööandjale töötakistustest või nende ohust ning võimaluse korral erikorralduseta kõrvaldama niisuguseid takistused või nende ohu;
• tööandja tahtel teatab tööandjat kõikide tähtsate asjaoludega seostud tööalaste suhetega, milles tööandjal on õiguspädev huvi;
• hoidub tegudest, mis tekitavad kahju tööandja mainele või kliendi umbusalduse saamise põhjus või partnerite suhtes tööandjale;
• teatama tööandjat tööaja alguses, kuid mitte hiljem kui kell 11.00 oma töövõimetuse kohta ja võimalusel tema eeldatav kestus.

Juhul, kui seda on vajalik, töötaja küsib luba otsese juhataja käest töölt puudumise kohta mõjuval põhjusel ja kokkuleppivad töö taastegemise kohta, töö taastegemine pole vajalik, kui töötaja on kohustatud külastama arsti viivitamatu abi osutamiseks ootamatu haigestumisega või pereliikme surma puhul. 

9.3. Erandjuhtudel töötaja võib töötelefonist teha erakõne, mille maksumuse töötaja ise uurib välja või kannab vastava summa Kultuuriosakonna arveldusarvele.

9.4. Töötaja kohustused tulenevad Töölepingust ettenähtud kohustustest, töösisekorraeeskirjadest ja ametijuhendist, samuti ka tööandja seaduslikkest korraldustest, lähtuvad töö iseloomust või töökäigust.

Töötaja on kohustatud:

9.5. Järgima ettenähtud tööajast.

9.6. Tööle mitte ilmumisel teatama sellest otsesele juhatajale sobivate sidevahendite kaudu enne tööaja algust, kuid mitte hiljem, kui kell 11.00 jooksva tööpäeva.

9.7. Hoiduma tööandja juures tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustuste täitmist või  kahjustavad Kultuurimaja vara või teisi töötajaid.

Olla viisakas ja kinni pidama teistest üldiselt järgitavatest käitumisreeglitest.

9.8. Viivitamatult teatama tööandjale või otsesele juhatajale töötakistustest, ilma erikorralduseta  kõrvaldada niisugused takistused või nende ohu.

9.9. Töötaja peab hoidma Kultuurimaja vara ja oma töökohta korras ja puhtana.

9.10. Töötajal pole õigust ilma tööandja loata viibida peale tööaja lõppu ametiruumides.

Lahkudes viimasena töölt, tuleb sulgeda kõik aknad, kustutada elektrivarustus ja valgustus, lukustada uks ja teatada valvurile oma lahkumisest.

9.11. Töötaja on kohustatud mitte hiljem, kui 5 päeva jooksul informeerima KM asjaajajat oma muudatuste kohta, mis on toimunud tema isikuandmetes.

9.12. Töötaja peab hoidma tööandja äri-ja tootmissalsdusi ning mitte osutama tööandjale konkurentsi, kui need kohustused on ette nähtud tema töökohustustega.

9.13. Töötajal on keelatud töötada alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopsete ainete olulise mõju all.

Keeratud on suitsetada Kultuurimaja ruumides.

9.14. Töötajal on keelatud viibida KM ruumides purjusolekus, seal hulgas ka väljaspool tööaega. Seda loetakse töökohustuste raskeks rikkumiseks. Tööandja või otsene juhataja kõrvaldab töölt või vahetuselt purjusolekus töötajat selleks päevaks.

Töölt puudumise aeg, mis oli tingitud ebaselgetel põhjustel tööaja hulka ei arvata.

9.15. Töötajatel  on keelatud välja viima Kultuurimajast KM «Rugodiv» vara ilma direktori või tema asendaja loata.

KM vara väljaviimise luba antakse lähetuskontsertide või teiste kultuuriürituste juhul väljaspool Kultuurimaja, kus on hõlmatud loomekollektiivid.

9.16. Töötajatel on keelatud läbi viia mitte tööalaseid koosolekuid ja kokkutulekuid , kui nad pole kooskõlastatud tööandja poolt.

9.17. Arvuti kasutamine:

• töötaja on kohustatud temale ettenähtud arvuti ja arvutivõrgu ressursid otstarvekalt töökohutuste ja ülesannete täitmiseks;
• keelatud on arvutis installeerimine ebaseaduslike programmide tagamine, mis näitavad samuti ka tema kirjades, saadetud elektronposti kaudu;
• keelatud on võrguühenduse kasutamine mitte otstarvekalt.

9.18. Täitma töökaitse, tervishoiu ja tuleohutuse nõudeid. 

10. Töölepingu lõpetamine.

10.1. Töölepingu lõpetamine toimub vastavalt Töölepingu Seaduses ettenähtud alusel ja korral.

10.2. Töölepingu lõpetamise alusteks on:

• sõlmitud töölepingu lõpetamine töötaja algatusel (TLS § 79);
• määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamine (TLS § 80);
• sõlmitud töölepingu lõpetamine töötaja surma tõttu (TLS § 81);
• töölepingu lõpetamine tema loobumisest (TLS § 83, 81).

10.3. Määratud ajaks sõlmitud tööleping ( TLS § 80), sõlmitud tööleping töötaja surma tõttu (TLS § 81) – tööleping lõpetatakse automaatselt.

10.4. Töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel (TLS § 79) ja seoses töölepingust loobumine (TLS § 83)- vajalik on poolte aktiivne tegevus.

10.5. Töölepingust loobumine võib olla teostatud tavalises ja erakorralises korras.

Töölepingust loobumine tavalises kooras (TLS § 85) – see on põhjuseta loobumine. Loobumine erakorralises korras (TLS § 87-91) – see on põhjendatud põhjus, erandlikel asjaoludel, mille tõttu ei saa töösuhteid jätkata.

10.6. Töötaja võib töölepingust keelduda, nii tavalises, kui ka erakorralises korras. Tööandjal on õigus keelduda töölepingust ainult erakorralises korras.

10.7. Töötaja ei tohi määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamist tavalises korras, välja arvatud loobumine töölepingust sõlmitud asendustöötaja ajaks.

10.8. Tööandjal ja töötajal on õigus keelduda nii tähtajalisest, kui ka tähtajatu töölepingust katseaja jooksul, teates sellest lepingu teist poolt mitte vähem, kui 15 kalendripäeva.

10.9.Tööandjal on õigus lõpetada tööleping , kui töötaja ei tule toime oma tööülesannete täitmisega katseajal, töötaja ebapiisava tööoskuste tõttu, töötajaga, kelle suhtes tööandja on kaotanud usalduse, töötaja poolt põhjustatud vääritu tegu, samuti ka põhikohaga töötaja tööle võtmisega, etteteatamine töölepingu lõpetamisest ei tehta.

10.10. Tööandja võib keeldudda töölepingust töötaja poolt kohustuste ja tööülesannete rikkumise või madalama töövõime tõttu, kui keelu eelkäija oli tööandja hoiatus.

10.11. Hoiatus töötajale võib olla kuulutatud nii suuliselt, kui ka kirjalikult.

10.12. Vastavalt Töölepingu Seaduse § 88 lg.3 Tööandja võib lõpetada töölepingu ilma etteteadmata juhul, kui töötaja poolt on toimepantud üliraskete tööülesannete rikkumiste tagajärjed, kõigepealt loetakse:

• kui töötaja tegevus või tegevusetus tingisid üliraskeid tagajärgi või nende tekkimise oht;
• töötaja töölt puudumine mõjuva põhjuseta kogu tööpäeva jooksul;-  vaatamata tööandja hoiatusele, asub tööl alkohoolses, narkootilises või joove seisundis;
• vaatamata tööandja hoiatusele, ignoreeris tööandja mõttekaid korraldusi või rikkus töökohustusi;
• sooritas varguse , pettuse või muu tegu, mis oli tingitud põhjuseks usalduse kaotamisel tööandja poolt;
• oli põjuseks kolmanda isiku usalduse kaotamisel tööandja suhtes;
• oma süü tõttu või olulisel määral põhjustas kahju tööandja vara suhtes või lõi ohtu kahju tekkimisel;
• rikkus hoidma äri-ja tootmissaladust või konkurentsi piiranguid;
• karm kohtlemine teiste töötajatega või tööaandja klientidega;
• suitsetamine mitte-ettenähtud kohtades.

10.13. Töölepingust loobumine võib olla nii kirjalikus vormis või taasloodud vormis (e-maili teel).

10.14. Tööandja peab põhjendama töölepingu keeldumisest.

10.15. Töötaja peab põhjendama töölepingu keeldumisest erakorralises korras.

10.16. Töölepingu tavapärasest keeldumisest töötaja peab hoiatama tööandjat mitte vähem, kui 30 kalendripäeva jooksul.

Seadus ei sätestanud töötaja töölepingust keeldumise tähtaega erakorralises korras.

10.17. Töölepingu keeldumisel erakorralise korra tõttu majanduslikel põhjustel (TLS § 89) tööandja on kohustatud järgima keeldumise hoiatuste tähtaegu, sätestatud TLS § 97 lg.2.

Töölepingu keeldumisel erakorralise korra tõttu sätestatud TLS § 88 lg.1 alusel tööandajal on õigus keelduda töölepingust eirates etteteatamise tähtaega, kui arvestades kõiki asjaolusi ja vastastikust huvi, pole mõistlik nõuda lepingu jätkamist kuni tema täitmist kindlaksmääratud ajavahemiku või etteteatamisaega.

10.18. Töölepingu lõppemisel, töötaja, mitte hiljemalt viimasel tööpäeval, on kohustatud tagastama kõik talle määratud töökohustuste täitmiseks töövahendid, vara, olemasolev dokumentatsioon tööandja poolt.

Koostama ja esitama aruandeid, mille tähtaeg saabus selleks päevaks, samuti ka tagastma eri-või vormikohane riietus, jalanõud, võtmed jne.

10.19. Töölepingu lõpetamist vormistatakse töölepingus kirjena, kus märgitakse ära töölepingu lõpetamise formuleerimise alus, viide nõutele punktile ja Töölepingu Seaduse paragrahv, töölepingu lõpetamise kuupäev.

Töölepingu lõpetamise sissekanne allkirjastatakse töötaja ja tööandja poolt. 

11. Tööohutuse ja tuleohutuse üldised juhendid.

Tööandja kindlustab töökohta nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu vastavalt Töötervishoiu ja Tööohutuse Seagusele ja Õigusaktidele.

11.1. Tööandja tööohutuse kohustused:

• tutvustama töötajale töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning kontrollima nende täitmist, korraldama töötajale tööohutuse- , tuleohutuse- ja töötervishoiualase juhendamise ja väljaõppe, kindlustama töökohal esmaabivahendite kättesaadavust;
• korraldama töötajale enne tööleasumist vastav sisseastumis instruktaaž Kultuurimaja pool koostatud ja tööandja poolt kinnitatud instruktaaži alusel;
• esmane ja täiendav instruktaaž viiakse läbi määratud pädeva isiku poolt;
• kõik instruktaažid fikseeritakse tööohutuse väljaõppe registreerimis päevikusse;
• viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda asutuses;
• vaatama igal aastal läbi töökeskkonna sisekontrolli korralduse ja analüüsima selle tulemusi ning vajaduse korral kohandama abinõud muutunud olukorrale;
• viima läbi töötajate tervise kontrollimise, mille tööprotsessi käigus võib mõjutada töökeskkonna ohtlik tegur või tööiseloom ja vastutab nendega seotud kulude eest;
• määrab esmaabi andmiseks töötajad ja korraldab neile tööandja kulul väljaõppe;- tagab kõigile töötajale esmaabivahendite kättesaadavuse;
• omal kulul andma töötajale isikukaitsevahendid, tööriietus, jalanõud ning puhastus- ja pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab;
• Töötaja liikumisvabadus tööl peab olema ohutu, töötaja töökohad ja käigud  peavad olema seisundis, libisemise ja kukkumise vältimiseks.

11.2.  Kindlustama  käikude, väljapääsude, koridoride ja treppide funktsionaalset sihti nii, et oleks võimalus inimeste evakueerimiseks tulekahju korral.

11.3. Kindlustama olemasolu ja töötajate valmisolek tuletõrjevahendite kasutamiseks.

11.4. Töötaja tööohutuse kohustused:

• töötaja on kohustatud täitma kehtestatud tööohutuse ja tuleohutuse nõideid ;
• töötaja peab tegema nii, et tema tegevused tööajal või nende tagajätjed ei ohusta tema enda elu ja tervist või teisi inimesi ja ümbritsevat keskkonda;
• läbiva tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korras;
• kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid ning hoidma neid töökorras ja täitma tööandja seaduslikke korraldusi, tööohutuste järelvalvet teostavad isikud;
• tulekahju korral viivitamatult teatama sellest Päästeametile (tel.112) ja alustada tulekahju kustutamist olemasolevate tuletõrjevahendite abil;
• tööõnnetuse, ohtliku situatsiooni, avarii või muu juhtumi tekkimise korral töötaja peab osutama kannatada saanud isimestele esmaabi ja teatama ohutuse ja rakendatavate abinõudest oma tööandjale või otsesele juhatajaleja ja vajadusel kasutama kõik meetmed Päästeameti, Politseiameti (tel.110) väljakutseks, hoonest töötajate ja kolmandate isikute evakueerimiseks;
• enne tööaja alustamist töötaja peab kontrollima aparatuuride, mehhanismide, seadete, instrumentide ja muude varustuste korrasolek, mis on vajalikud tööks;
• peale tööaja lõpetamist tuleb väljalülitada kõik aparaadid ja seadmed, mis olid tööajal kasutusel, välja arvatud need, mis tehnilise toimimise reeglites pole ettenähtud;
• Trepp-redeli kasutamisel kõigepealt tuleb kontrollida tema töökõlblikkust. Trepp-redeli jalgadel peavad olema kummotsad, keelatud on kasutada juhuslike aluseid;
• elektrimontaažitöid ja elektriseadmete remontimistöid on õigus teostada ainult need isikud, kes omavad luba nimetatud tegevuse sooritamiseks. 

Märkus:

Teatades Päästeametisse tulekahju puhkemisel või õnnetusjuhtumi korral vajalik on teatada oma nimi, perekonnanimi, aadress, elukoht, tulekahju tekkimise korral teatama objekti nimetus, kus toimus tulekahi.