KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED.

26-05-2020

KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED. Eriolukorra lõpp ja kultuurivaldkond
13. märts 2020 – 15:07

https://www.kul.ee/et/uudised/korduma-kippuvad-kusimused-eriolukorra-lopp-ja-kultuurivaldkond

ERIOLUKORD LÕPPES 17. MAIL! Palume tutvuda reeglitega. Väljamaksed kultuuri- ja spordivaldkonna kriisipaketist algavad mai teises pooles. Taotlusvoore on ajutiselt peatatud või edasi viidud. Töötasu hüvitist pakub Töötukassa. KKK viimane uuendus 18. mail kell 9.45.

Valitsus vaatab regulaarselt üle piirangute vajadust, kuid mitmed tervise hoidmise ja viiruse leviku tõkestamise seisukohast olulised kitsendused jäävad kehtima.

Lähemalt saab piirangute sisu kohta lugeda eriolukorra veebilehel ning tutvuge sellel lehel olevate juhenditega, kus nõuded on kirjeldatud detailselt (paremas veerus).

Näiteks kehtib endiselt kõikjal 2+2 reegel, s.t korraga võib avalikus kohas ja siseruumides koos viibida kaks inimest ning nõutav on vähemalt kahemeetrise vahemaa hoidmine. Endiselt on suletud ööklubid, kasiinod, vesipiibukohvikud, mänguautomaatide saalid jm meelelahutuskohad. Avalikud üritused mais ja juunis ei ole lubatud.

Erandina on alates 15. maist kuni juuni lõpuni lubatud korraldada eritingimustel selliseid vabaõhuüritusi, kus osalejad viibivad kogu ürituse ajal autos. Näiteks on lubatud korraldada autokino seansse ja autokontserte. Korraldaja peab tagama, et ühes autos on kuni kaks inimest (piirang ei kehti koos viibivatele perekonnaliikmetele), autode vahel on piisav ruum, autost väljuda pole osalejatel lubatud (v.a vältimatul vajadusel). Kehtivad ka muud soovitused ja nõuded, näiteks desinfitseerimisvahendite olemasolu.

Avalikud üritused, näiteks kinoseansid, etendused, kontserdid, konverentsid, laadad, festivalid, ka sise- ja välitingimustes spordivõistlused on lubatud alates 1. juulist. Siseruumides tohib olla maksimaalselt 50% täituvus, kuid mitte rohkem kui 500 inimest (ka siis, kui ruumi 50% mahtuvus on suurem). Õues on piirarv 1000 inimest.

Reeglid pärast eluolukorra lõppu spordivaldkonnas

Alates 2. maist võib välijõusaalis ehk õues asuvatel treeninguseadmete ja -vahenditega treenida, kui selle omanik või valdaja tagab jõusaali inventari desinfitseerimise pärast igat kasutuskorda, kuid mitte harvem kui iga 24 tunni järel. 2+2 reegel ei kehti koos treenivate perekondade kohta.

Nõuetest kinnipidamise järelevalvet teevad omavalitsused. Välijõusaalide puhul võivad omavalitsused kehtestada nende avamiseks oma reeglid ehk sõltuvalt kohalikest oludest võivad reeglid omavalitsuseti erineda.

Kuni mai lõpuni on lubatud vabas õhus spordi- ja liikumisüritused eritingimustel, kui ühes rühmas on üldjuhul kuni 10 inimest, sealhulgas treener, abipersonal jt. Kõrge intensiivsusega või suuremate kiirustega tegevuste puhul on inimeste soovituslik vahe 20 meetrit (lõikude jooksmine, jalgratta grupisõit vmt).

Alates 18. maist on lubatud korraldada sporditreeninguid siseruumides ja avada selleks spordiklubid, jõusaalid ja ujulad. Selleks tuleb täita eritingimusi. Korraldaja peab muuhulgas tagama, et siseruumides on täituvus maksimaalselt 50%, kuid mitte rohkem kui 10 inimest ühes rühmas. Samuti on lubatud korraldada spordivõistlusi vabas õhus, kui need on pealtvaatajateta ning osaleb korraga kuni 100 inimest, ning lubatud on ka kõigi spordialade võistkondadel treenida vabas õhus tulenevalt spordiala rahvusvahelisest võistlusmäärustikust.

Alates 1. juunist on lubatud vabas õhus sportida, treenida, korraldada spordi- ja liikumisüritusi eritingimustel. Kõrge intensiivsusega või suuremate kiirustega tegevuste puhul on inimeste soovituslik vahe 20 meetrit (nt lõikude jooksmine, jalgratta grupisõit vms). Osalejaid võib olla kuni 100 inimest. Lubatud on ka spordiklubide, sealhulgas jõusaalide ja ujulate avamine sporditreeninguteks siseruumides teatud eritingimustel. Rühma suurus ei ole piiratud. Korraldaja peab tagama, et lisaks 2+2 nõudele täidetakse siseruumides maksimaalselt 50% täituvuse reeglit.

Siseruumides ja välistingimustes ei ole lubatud pealtvaatajatega spordivõistlused. Spordivõistlused, mis toimuvad välistingimustes, on lubatud, kui selle korraldaja tagab järgmiste tingimuste täitmise:

spordivõistlus toimub pealtvaatajateta;
spordivõistlustel on osalejaid kuni 100;
tegevuse korraldaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu.

Vastused kultuuriasutuste külastajate küsimustele

Kas teatrietendused ja kontserdid jäävad kindlasti ära või on siiski ka võimalus, et sündmusi lükatakse edasi?

Seda otsustab iga korraldaja vastavalt oma äranägemisele ja võimalustele. Muutustest mängukavades või programmides annavad asutused ise operatiivselt teada. Seda on juba ka tehtud ning publikut muutustest teavitatud. Tuleb jälgida korraldajate teadaandeid.

Mis saab eelmüügist soetatud piletitest?

Kultuuriministeeriumi hinnangul tuleb COVID-19 viiruse tõttu ära jäänud kultuuriüritustele pileti ostnud inimeste õigusi ja korraldajate kohustusi hinnata juhtumipõhiselt. Hinnata tuleb poolte vahel sõlmitud kokkuleppe sisu ja kokkuleppe muutmise võimalust, et leida vastastikku sobiv lahendus. Sündmusi korraldavad asutused ja organisatsioonid võivad pakkuda näiteks kinkekaarte või sündmuse toimumist alternatiivsel ajal, ent kui pileti ostja pakkumisega nõus ei ole, on tal õigus kokkuleppest taganeda ja piletiraha tagasi küsida. Kuna ära jäävate ürituste hulk on väga suur, tuleb kindlasti varuda kannatust asjaajamisel.

Riigiabi, kriisi tõttu tekkinud kahju korvamine, toetused asutustele ja organisatsioonidele

Euroopa Komisjon kiitis 21. aprillil 2020 heaks Eesti otsetoetuse ja maksesoodustuse vormis antava riigiabi kavad, mille maht on ühtekokku 75,5 miljoni eurot. Kokku on otsetoetuse ja maksesoodustuse vormis antava riigiabi kavasid kaheksa. Nende hulka on planeeritud ligi 20 miljonit eurot, mis on mõeldud otsetoetustena ettevõtetele ja organisatsioonidele, kes tegutsevad koroonaviirusest mõjutatud kultuuri- ja spordisektoris. Tegemist on Euroopa Liidu ajutise raamistikuga, mis kehtib 2020. aasta lõpuni. Enne seda tähtpäeva hinnatakse, kas raamistiku kehtivusaega on vaja pikendada.

Kultuuri- ja spordivaldkonna kriisipaketi suurus on ühtekokku 25 miljonit eurot. Taotlusi hakati voorudesse vastu võtma 8. mail. Tingimustega saab tutvuda siin.
Vabakutselistele loovisikutele võib olla toeks loovisikute ja loomeliitude seadusest tulenev vabakutseliste loovisikute loometoetus. Loometoetuste eelarve suureneb tunduvalt, kuna kriisi mõjud võivad vabakutselisi loojaid tabada iseäranis teravalt. Loometoetusi võiks lisaeelarve abil olla võimalik välja maksta umbes 1200 vabakutselisele loovisikule. Siia alla arvatakse mistahes vormis tegutsevaid loovisikuid, kes ei pea olema ühegi loomeliidu liikmed.
Valitsuse vastu võetud abipaketi kohaselt jääb ära füüsilisest isikust ettevõtja sotsiaalmaksu avansiline makse, s.t FIE esimese kvartali ettemakse tühistati.
Maksu- ja Tolliamet peatas 1. märtsist kuni eriolukorra lõpuni intresside võtmise maksuvõlgadelt. Pärast eriolukorra lõppu langeb intress maksuvõlgnevuselt poole võrra (0,06 protsendilt 0,03-le).
Vähenenud töötasu hüvitist pakub Töötukassa summas 250 miljonit eurot – vaata selle kohta lähemalt siit.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtjate jaoks avatud e-maili aadress on covid19@mkm.ee.
Sündmustele keskenduvad Kultuuriministeeriumi taotlusvoorud on ajutiselt peatatud või taotluste esitamise tähtpäev edasi lükatud. Palun lugege üldist informatsiooni siit. Täpsem info on väljas iga vooru juures eraldi ministeeriumi kodulehel. Juba välja makstud toetusi puudutavates küsimuses palume ühenduda Kultuuriministeeriumi vastava valdkonna sisunõunikuga. Juba varem välja makstud toetusi lausaliselt tagasi ei küsita.